Loomade kiirabikliinik

Jagan oma õe kogemust. Õe koera viis sinna teine õde ja vastuvõtt oli algusest saadik äärmiselt ebameeldiv. Kui õde ütles, et tema pole omanik ja helistas omanikule (minu teine õde) ning pakkus suhelda temaga siis vastati, et tema ei kavatse selle telefoniga rääkida ja pinnis ikka valelt isikult andmeid. Ainuke oluline küsimus oli, et kas olete valmis maksma 350 eurot esmaste uuringute eest. Hiljem suhelnud arst oli viisakam, aga peale sisuliste asjade oli ikka põhiküsimus, et kas 700 on summa mida jaksate maksta kuna soovivad looma ööseks jätta jälgimisele. Paari tunni pärast aga helistas keegi ja ütles, et tulge loomale kl 18 järgi ja et arve tuleb kohe tasuda summas 511,05. Õe laps, kelle koer see on oli väga rõõmus ja läks järele. Siis helistas ja ütles, et ei saagi koera. Koha peal eitati, et keegi oli helistanud ja jutt käis jätkuvalt rahast, millega oli nõustutud ja et arve juba 611,188. Kui siis koer eduliselt lihtsalt põiepõletikuga kätte saadi ja arve 781,50, siis need imelised read olid lausa üllatavad. Õde ise meedik ja kõik need ravimid mida koerale sisse manustati olid lihtsalt üllatavad. Lisaks koeratoit koerale, kes ei söönud hiljem kodus ise küll mitte midagi. Raha rahaks aga ilmselgelt üleliigsed ravimid ja väga halb suhtluskultuur selliste teenustasude korral eri ole korrelatsioonis. Lisaks kui peamine ravisoovitus koju oli koera ülekaalust tingitud toitumissoovitused. Peale sellist kogemust sinna ei soovita kellelgi pöörduda või siis ise iga protseduuri juures viibida, et ennetada ebavajalikke toiminguid.

Ettevõtte on üles ehitatud kasumi teenimiseks, töötajate suhtlus ning pädevus jätab soovida.Jagan enda paar nädalat tagasi saadud huvitavat kogemust. Viisin enda kassi hilisõhtul ettevõttesse Loomade Kiirabi. Õhtune järjekord oli pikk, kuid vahetuses olnud meeskond tundus olevat asjalik. Kassi halva tervisliku seisundi tõttu jäi ta arstide valve alla.Läksin järgmisel päeval “Loomaomanikega suhtlemise ajal” kassi vaatama. Meeskond oli vahetunud ning vastuvõtulauas tuli suhelda vene aktsendiga eesti keelt kõneleva tudengiga. Loodan, et tegu oli õppiva tudengiga, mitte McDonaldsist kinga saanud klienditeenindajaga. Suhtlus oli erakordselt meeldejääv. Kui vastuvõtulauas istuv tüdruk küsis, miks ma ettevõtet külastan siis seletasin, et tulin enda statsionaari jäänud kassi olukorra kohta uurima. Nimelt pidi antud kellaajal olema “Loomaomanikega suhtlemise aeg”. Poole suhtluse pealt hakkas vastuvõtulaua töötaja rääkima enda töökaaslasega. Töökaaslased arutasid, et nende ettevõttet külastas koer, keda nad olid varem näinud. Kui arutelu sai läbi keeras töötaja minu poole tagasi ja küsis kurjal toonil teistkordselt, mis mul vaja on. Olin ebaviisaka suhtluse ja tõusnud hääetooni peale ärritunud. Kassi heaolu nimel ei näidanud tekkinud ärritust tugevalt välja. Lõpuks leidsime eesti keelest üles sõnad mida mõlemad mõistsime ja jäin arsti ootama.Arst juhatas mind peale mõningast ootamist kabinetti ja ütles, et ta pole jõudnud minu kassiga tegeleda. Leppisime kokku, et tulen õhtupoole tagasi. Õhtul kella seitsme ajal tagasi jõudes ütles arst, et kass on Vist midagi sisse söönud. Kassile tehti röntgen ja ultraheli pilt. Arsti sõnul polnud ta aga ultrahelipiltide lugemises hea. Kõhkleva otsusena sain teada, et kassi tuleb opereerida. Vastus anti kell seitsme ajal, kui enamus teised loomakliinikud olid suletud. See võimaldas panna teenusele mitmekordne hind. Broneerisime kassile järgmiseks päevaks operatsiooniaja. Maksin arve mis oli ilma operatsioonita ca 650 eurot ning lahkusin koos kassiga kliinikust. Hommikul uurisin teiste kliinikute operatsiooni maksumust ning lõppkokkuvõtteks viisin kassi PetCitysse. Loomade kiirabi arve kujunes 650 euro suuruseks + eesootav operatsjoon oleks maksnud 1500 eurot, mis teeb kokku 2150 eurot. Koos Petcitys uuesti tehtud uuringutega kujunes esialgne arve 800 euro suuruseks, kuid enda soovil lasime kassi hoida kliinikus mitmeid päevi spetsjalistide järelvalve all, misjärel oli arve 1200 eurot.Tühistades Loomade Kiirabi OÜ operatsiooniaega tekkis arstil küsimus, mis kassist saab? Arstile südametunnistusele koputamiseks ütlesin, et pole siukest summat võtta ning pean kassist loobuma. Arved kujunevad vastavalt loomale ning minu kass on võetud tänavalt. Jõudu tõuloomade omanikele. Lähiringkonnast tean lugu, kus musta värvi mopsi opereerimise maksumuseks arvestati 6000 eurot. Mopsi omanikul polnud nii suurt summat ning ta ei uurinud teiste kliinikute hinnakirju. Mops pandi magama ning tõenäoliselt leidub sääraseid lugusid veelgi.Lõppkokkuvõtteks Loomade Kiirabi 2150 eurot maksev teenus maksis PetCitys 800 eurot ja väiksemates kliinikutes veel vähem. Lisaks kahekordsele hinnale ei jätnud Loomade Kiirabi meeskond usaldusväärset muljet. Siinkohal tuleb märkida, et paljud loomakliinikud (nii väiksemad kui suuremad) on omavahel seotud. Ei saa ka PetCity eraldiseisvuse peale mürki võtta, kuid vähemalt inforegistrist ei ole leitavad otsesed sidemed. Enda kogemusele tuginedes soovitan viia lemmikloom PetCitysse.

Aastaid tegelenud loomade päästmisega ja ka endal palju loomi ning Loomade Kiirabi hinnatakse meiesuguste seas väga. Väga raskes seisus loomi on elule tagasi aidatud. Hind on kallis, kuna 24/7 mitut veterinaari ja assistenti palgal hoida ei saagi odav olla, lisaks tipptasemel tehnika, mida enamikes kliinikutes pole. Ootejärjekorrad on pikad samamoodi nagu inimeste kiirabis - kõik käib triaaži põhimõttel - kriitilisemas seisukorras patsiendid võetakse esimesel võimalusel. Kui keegi parasjagu opilaual suremas on, ei visata skalpelli nurka ja võeta nt kellegi lonkavat koera vahele. On olnud olukordi, kus ükski Eesti kiirabikliinikutest ei saa ka kriitilises seisus loomi vastu võtta, alles eelmisel nädalal jälle oli. Enne Loomade Kiirabi loomist polnud Eestis üldse kliinikut, kuhu 24/7 looma viia saaks ja enamikes linnades pole siiani. Praegu on see võimalus, kõik need on kallid ja töötavad samal põhimõttel. Kuna enamikesse neisse satuvad kõige kriitilisemad patsiendid, on nende üle ka enim nurinat - leinas inimesel on kõige lihtsam süüdistada veterinaari. Inimlik reaktsioon, kuid mitte aus arstide suhtes. Imestan, et nad üldse vastu peavad, arvestades kuivõrd palju lihtsam oleks töötada 10-18ni kliinikus ja teha standardprotseduure, riske võtmata... Mina tänan Loomade Kiirabi meeskonda väga ja ka minu loomade perearst Dr. Starast on just seal. Lisaks olen oma looma käitumisprobleemile väga asjatundlikku abi saanud Dr. Anu Poopuu juurest. :)

ANAPLASMOOSKoeratüdruk Bella jäi haigeks ja nõrgaks. Oksendas ja kõht lahti. Kartsin, et on mingi terava asja või kondi alla neelanud. Öösel nägin unes, et Bella värises krampides ja pidime kähku arstile minema.Kolmandal päeval kutsu ei söönud midagi, ikka oksendas ja siis läksime Loomade Kiirabisse Mustamäel, mis on avatud päeval ja öösel. Väga viisakas vastuvõtt, pole midagi sellist varem Eestis kogenud. Järjekorda polnud ja saime kohe arstile. Tehti vereproov, röntgen ja ultraheli. Selgus, et Bellal on puugihaigus anaplasmoos, mis on koertel kõige levinum puugihaigus. Kui seda ei ravi, loom sureb.Anaplasma nimeline parasiit, kes elab vere valgete liblede rakkudes, tapab organid, vere, närvid, tekitab tugeva kõhu-, lihase- ja liigesevalu. Pole sellest haigusest iial midagi kuulnud. Puuk võib nakatada ka inimese anaplasmaga. Aga loomalt inimesele edasi ei lähe. Ainult puugilt otse läheb inimesele.Bellale kirjutati antibiootikumi 20 päevaks ja paratsetamooli 10 päevaks. Läks hästi, kutsu sai diagnoosi ja ravi. Jääb elama. Polnud vaja kallist ja ebameeldivat lõikust. Arve oli 360e. Hea, et ikka läksime loomaarstile, professionaalne ja kiire ravi. Aitäh!

Administraatori vastuvõtt oli küll kiire,kuid vahepeal vastas kõnedele,siis suunati meid koos loomaga eraldi tuppa ja öeldi,et arst kohe tuleb.Kohe"oli ligi tundaega ootamist

Sattusin amatööride otsa. Saabusime sinna koeraga, kellel oli selja nimme piirkonnas lihase põletik, koeral muud polnud viga, nägi, kuulis ja liikus. Arst kirjutas välja GABAGAMMA ja MELOXIDYL. Pärast ravi alustamist muutus koer uimaseks ja pupillid läksid suureks. Koer oleks nagu laksu all, ei liigu korralikult, nagu ei näeks enam, põrkas igale poole vastu ja üldiselt magas suurem osa ajast. Nädala pärast oksendas, siis käisime uuesti, anti juurde GASEC maokaitse. Kui ravikuur täis (14 päeva) sai, tekkisid koeral krambi moodi hood, käisime uuesti, aidati elule aga öeldi et koer on pime ja räägiti MRI uuring tuleks teha, kahtlustatakse midagi peas olevat. Koer ennem ei olnud pime. Lubati koju kaasa võtta koer. Järgmisel päeval koer krambi hoo ajal suri mu oma käte vahel. Hiljem uurides GABAGAMMA ravimi teabelehte ilmnes - ravi alustatakse järk järgult ja lõpetatakse järk järgult, et ei tekiks krampe. Arst, kes GABAGAMMA välja kirjutas, andis manustamise juhendi - 2 korda päevas, 1/3ndik 300 mg tabletist korraga ja 14 päeva. Ei olnud ei järk järgult alustamist ega lõpetamist. Arstid, keda meie nägime, olid kõik noored nagad ja oma armsa koerakese ma nende nagade nahka saatsin, andestagu mulle jumal. PUHKA RAHUS PITSU.

Meie jäime väga rahule. Pidime küll üsna kaua ootama. Pühapäevasel päeval oli seal omajagu loomadest kliente. Saime vajaliku abi, uuringud, ravimid ja täpsed selgitused, mis anti ka prinditult kaasa. Lahkusime südamerahus, arst Karl Armin Pulk oli väga abivalmis. Järgmisel päeval helistas ja uuris kuidas kassi läheb :)

Väga korrektne. Matu sai magama ja teisele poole vikerkaart saadetud.

Käisin kassi käpaga seal kuna ta hakkas lonkama seal tehti röntgen ja peale seda öeldi et ultraheli vaja teha ja saadeti teise kliinikusse kuna neil ei ole ultrahelis helistasin teise kliinikusse ja sealt küsiti, et miks loomade kiirabi ära ei teinud otseses mõttes valetati mulle näkku lõpuks helistasin sinna tagasi ja küsisin et teil ultraheli on vastati et jah siis ütlesin mina et tulen kassiga sinna ja sooviks ultraheli ära teha

Väga kallis. Väga ebasõbralikud töötajad. Ei saa arvet osade kaupa maksta. Arst ei teata ette, kui suur arve lõpuks tuleb. Arve tuleb suur, uskuge mind, ja seda peab maksma kohapeal ja kiiresti.